Tõnu talu suvi

Kui päevitus kaob, jäävad mälestused suvest meile siiski alles. Ela suve nii, et oleks, mida mäletada!

Hommikused päikesekiired paistavad köögiaknast sisse, meelitades valgusekumas kohvimasinast värsket hommikujooki valama. Bikiinidele peale lihtsalt lohvakas särk ja paljajalu tatsates köögikapi suunas, valget kohvikruusi haarama. Juuksed on juba teist päeva krunni keeratud ja ma ei lase isegi end segada mõnest lahti vajunud kiharast. Valan imeliselt lõhnava kohvi tassi, külma piima lahkelt peale ning sean sammud maalistuudio ukse suunas, mille avades tuleb vastu tuntavalt soojem õhumass, mis öösel jahtunud talumaja temperatuurist kõrgem on. Vaatan rahuloleva pilguga üle eelmisel hilisõhtul maalitud tööd ja avan stuudio välisukse, mis kinnitub konksuga majaseina külge pärani lahti olles. Mõnus värske, hommikune õrn õhuvool paitab hellalt mu nahka. Paljajalu jalutan üle terrassi ja astun järgmisele. Vaatan rõõmuga imelisi vohavaid lilleõisi, tomateid ja maitsetaimi, mis minu rõõmuks taas silmanähtavalt ööpäevaga suuremaks on kasvanud. Istun terrassil diivanile, toetan kruusi lauale ja hingan – hingan kohe sügavalt ning olen tänulik, et olen omale loonud nii imelise Kodu, kus suve nautida.

Täpselt sellised on minu viimase paari nädala hommikud, siin armsas talumajas, kus suvi on võimust võtnud ning päike rõõmustab oma soojuse ja valgusega igaüht, kes taluhoovile satub. Olen ka varem jaganud, et suvel kolib suur osa meie elust õueavarustesse ning tubaseid toimetusi ja remonditöid jääb üha vähemaks. See muidugi ei tähenda, et ehitustöid ei tehta – lisaks suvistele aiatoimetustele, talvekütte ettevalmistusele ning niitmisele valmib meil suurprojektina kontorihoone, lisaks basseiniala, laste mänguala täiendused ja hoovimööbel. Kuid nendest ehitustest järgmistes blogides juba põhjalikumalt. Absoluutselt mitte vähemtähtis on olnud elu sisse seadmine uutele terrassidele, mis võimaldab igapäevase toimetamise justnimelt õue viia.

Täna jagan meie suve-elu esimest osa, ehk toapikenduse mõtteid ja tegemisi, et ka sina saaksid siit veidi inspireeruda ja jõuaksid veel enda hoovi kergete lahendustega mugavamaks muuta. Kuna eelmisel nädalal jätsin suures suvekuumuses blogiloo kirjutamata ning nautisin selle asemel täiel rinnal basseiniaega ja päikesevanne, jagan täna mõlema terrassi hetkeseisu ühes loos koos, et meie tegevustega ikka järjel püsida. Enne alustamist meenutan, et kellel terrassi ehituse lugu vahele jäänud või meelest läinud, saab seda järgi lugeda siit.

Nagu teate, oli üks meie kahest terrassist juba maja ostes olemas. Toona oli see küll punane, kuid korralikult ehitatud ning õhtupäikese nautimiseks mõnusas majaküljes. Eelmisel, ehk meie esimesel suvel siin, kasutasime seda mugavalt istumisala tarbeks, kuid teadsin juba mõnda aega tagasi, et edaspidi sooviksin sellele poolele hoopis õue söögiala teha ning nii sai uuele terrassile õdus õue elutuba.

Eelmise suve terrassivaade

Terrassimööblit meil varem olemas ei olnud, olime küll ostnud neli musta värvi õuetooli, kuid lauda polnud meil seni söömiseks olnud. Käesoleval kevadel plaane tehes teatas Jimmy, et meil on korralikku paksu puitu üle, trepi ehitusest, ehk saaks seda kasutada laua tegemiseks. Tegemist oli kuue meetrise puiduga, mis kolmeks lõigates võimaldas meile kahe meetri pikkuse laua, mis sobib imeliselt vanale terrassiosale. Istuma mahub sinna mõnusalt kaheksa inimest, kuigi igapäevaselt nii palju toole laua ümber ei vaja. Siiski on nüüd meil võimalik võõrustada ka õhtusöögipidusid, kuna mõnusa seltskonnaga on ümber laua väga nauditav aega veeta.

Lauaplaat sai kokku alt poolt ristilaudadega. Pealispinna lihvisime siledaks ning taaskord oli värvivalikuks Eskaro valge fassaadivärv. Praeguseks hetkeks usun ise, et me võiksime vabalt olla nende värvide reklaamnägudeks, kuna ilmselt võib igast blogiloost leida viite just nende firma värvidele. Lauajalgadeks otsustasime kasutada taas vanu värvimispukke, mis on ka maalituudios lauajalgadeks kasutusel ning juba teame, et teenivad hästi eesmärki, on mugav kasutada ja näevad nii stiilselt lahedad välja. Laua alla soetasin neli terrassivaipa, mille asetasin suureks vaibaalaks, kuna nii on mugavam paljajalu hommikusööki nautida ning tekib koheselt kodusem tunne.

Et söögiala veidi privaatsemaks muuta, tuli mul idee kaubaalustest teha maitseaineriiulid, kuhu suveks kasvama panna tippsibulaid, salateid, basiilikut, melissi, nii on mõnus värsket toidule napsata ning terassiosa tundub eraldatum, kuid samas moodustab ühtse terviku. Maitseaine lainel jätkates sai kastidesse ka piparmünditaimi, sõbranna aiast, mille asetasin terrassi kõrvale, Bailabaari ette, et hoida ühtset joont kogu hoovialal. Pole mõnusamat, kui kokteili sisse visatud enda aia mündileht.

Varem oli meil terrassi kohal, majaseinal õuelamp, mida saime pimedal ajal valgustuseks tööle panna. Kuid eelmisel suvel oli mul unistus õue lambikettidest, mis lisaksid suve teisele poolele õhtutesse meeleoluvalgust. Sel aastal jäin nende ostmisega veidi hiljapeale, kuna siis, kui hakkasin lambikette otsima, teatasid kõik poed, et toode on selleks suveks juba läbi müüdud. Õnneks leidsin sobivad, jätkatavad valgustid ledoutlet leheküljelt. Nii kinnitasime üle terrasside ka lambikesed, mis annavad meeleolu juba ka lihtsalt rippudes, kuid on täiesti imelised justnimelt ööhämaruses. Riputasime need nöörile, alguspunktiga Bailabaari katusenurgast, kuna siis saab neid vooluvõrku ühendada mugavalt just Bailast. Meil on kokku riputatud kolm 10-meetrist tuleketti, mis parajasti meie terrassidele piisava pikkusega, kuid juba peame plaani, et tulevikus võiks neid hoovis veelgi olla.

Uuele terrassile sai ehitatud kohe ühte äärde lillekastid, mis võimaldavad välise elutoa mõnusalt tuulevaikseks muuta ja annavad võimaluse kasutada terrassipinda täies mahus. Toapikenduseks sobivat mööblit otsisime mitmetest poodidest, kuid peamiselt osutusid meeldivad asjad liiga kalliks või eelarvesse mahtuvad esemed mittesobivaks. Nii tuli taaskord ise loov olla ja käed külge panna. Diivan tuli terrassile Bailabaarist, kus ta eelmisel suvel tublisti teenis, kuid kuna sinna soetasime selleks suveks uued minidiivanid, jäi seal kasutuses olnud diivaniosa üle. Nii leidis ta tee meie õuetuppa. Laua ehitasime kaubaalustustest, mille värvisime valgeks. Sama tegime ka pingiga, mille ehitsueks sobisid imeliselt poolikud kaubaaluste jäägid ja peale lihvimist ning värvimist oli pink kasutuseks valmis. Valge, punutud, kaheinimese diivan õudis meie koju minu ema juurest, kellel see möödunud suvel üle jäi ning kes seda seejärel lahkelt meile pakkus. Ikkagi tundsin veel puudu kapikesest või tasapinnast, kuhu ürituste ajal saaks tekitada snäki- või joogilaua. Kuna pole asja mida kaubaalustest teha ei saaks, lõime ka siinkohal nendega käed ja kinnitasime kaks alust kokku, et tekiks paraja suurusega tasapind.

Mõtlesime, millest saaks valmistada tasapinna pealise ja kõiki võimalusi kaaludes avastasime, et meil on vannitoa remondist üle mõni kast keraamilisi plaate, mis suuruse poolest imeliselt tasapinnale sobitusid. Kinnitasime OSB plaadi alla, liimisime keraamilised plaadid peale ja täitsime vuugid silikooniga. Seejärel otsustasime sama teha ka diivanilauaga, kuna kaubaaluse vahed olid laua pinnal pigem ebamugavad ja keraamiliste plaatidega tasapindu on imelihtne ka puhastada.

Kui varem elus Belgias elasin, siis seal oli tegemist üsna tavapärase ja laialt levinud praktikaga, et tasapindu, nii toas kui väljas, kaeti just keraamiliste plaatidega. Seetõttu ei olnud mõte sellisest lahendusest mulle üldsegi mitte võõras. Terrassivaibad leidsid omale koha ka välitoa alal. Lisaks lillekastidele soovisin põrandale kodusema tunde loomiseks erinevaid lillepotte, korve, laternaid, taimi. Et nurgas asetuvad lilled ka päikesekiirte paitust nautida saaksid ja madalate elanikena vaatepildist kaotsi ei läheks, tõin puukuuri juurest sobivas suuruses puupakud, mis sobivad imeliselt taimede alla, et tekitada mitme tasapinnaline lahendus. Tänaseks on kogunenud terrassile mitmeid erinevaid taimi ja lilli, isegi tomatitaim. Just selline elu meile meeldib, mis ei ole liiga korrapärane vaid meie moodi kergelt kaootiline, kuid absoluutselt äge, kodune ja Baila-hõngu kandev.

Aitäh imeline, et sa lugesid! Naudi suve ja ammuta päikest – puhka, naera, veeda aega lähedaste ja sõpradega ning loo ka omale mõnus õueala, kuna suvi on imeliste mälestuste loomise aeg!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga