Sälli veinikelder

Ma olen juba aastaid jaganud enda elutõde – maailmas ei ole ületamatut probleemi, on vaid liiga vähe veini.

Armas lugeja, täna on päris kindlasti sinu rõõmupäev, kuna just nüüd on täiesti paslik võtta lugemise kõrvale klaasike veini, nautida blogi ning veeta üks imeline pühapäev. Tähistamist väärt on loomulikult asjaolu, et lõpuks on valminud Tõnu talu veinikelder, mis oli meie perekonda väga oodatud.

Ilma pikema jututa viskame pilgu taas sinna päris loo algusesse. Kui me maja enne ostmist vaatamas käisime, siis meile öeldi, et köögi all on väike kelder, kuid päris ise me seda kordagi ei näinud. Olles juba sisse kolinud, vältisin ma keldriluugi avamist julgelt paar nädalat, sest minu vaimusilmas oli selle raske, pruuni luugi all pime, kole, veidi hirmutav, niiske ning halvasti lõhnav vana kelder. Südame kloppides ja Jimmy julgustusel ma ühel päeval selle keldriluugi siiski avasin ja minu üllatus oli suur, kui vastu paistis kuiv, puhas, korras ning valge kelder. Valge just seetõttu, et keldris on paksu vundamendiseina süvises väike, kuid armas aken.

Keldrisse viis puidust trepp ning ühele küljele oli ehitatud puidust kartulisalv. Päris kindlasti ei oska öelda, kas või millal seal kartuleid hoitud oli, kuna meie valdusesse jõudis see tühja ja puhtana. Tagaseina oli ehitatud puidust lihtne riiul, kus ilutsesid paar viimast moosipurki. Nurgas seisis aknaraam klaasiga ja aknaraam võrguga. Targemad oskasid kommenteerida, et suvel saab akna ära tõsta ja võrgu asemele panna ning talveks omakorda kaks klaasiga raami ette tõsta. Etteruttavalt nüüd tunnistan, et meie pole kordagi akent ära tõstnud ega teist klaasi juurde pannud ning nii paarikümnekraadise külmaga, kui suvise kuumusega, püsib temperatuur seal väga stabiilselt sobivate kraadide vahel.

Kohe, kui keldriluugist lõpuks julgesin sisse piiluda, teadsin, et kelder peab saama omale sobiva kasutuse. Päris kindlasti ei soovinud ma seda kasutada toidu jaoks, kuna salamisi unistame ühel päeval hoopis maakeldrist. Ja kindel plaan sahvrile majja koht leida oli samuti juba olemas. Seega tundus ainult õige ning loogiline, et veinikelder peab sellest saama. Ja miks siis ometi just Sälli veinikelder, küsite?! Vot just seetõttu, et meie perekonnas olen mina veiniarmastaja, kuigi väga harva, kui kuuseis on õige ning hundid uluvad sobivaid meesteloitse, siis juhtub ka Jimmyle klaasike veini ning väike juust sobivat. Seepärast julgen küll ilma suurema vaidluseta veinikeldri enda omaks kuulutada.

Peale keldrile sobiva kasutuse otsustamist, nägin vaimusilmas juba lõpptulemust – tumeda sisustusega, moonakeldri hõnguline, imeline, kutsuv paik, mille suurepärasusest annab aimu klaasidega keldriluuk ning effekti võimendamiseks võimalus köögist panna põlema keldri valgustus, mis pimedatel õhtutel eriliseks disainielemendiks saab. Siinkohal annan alandlikult teada, et täna ei ole valmis veel klaasidega luuki ega ka valgustust. Valgustus ootab köögi remondi järgi, kuna sobiva tulemuse tarbeks on vaja põrandasse betooni sisse uuristada juhtmele renn. Ja enne remonti ma ei soovi põrandat üles võtta, kuna see ainult lisab stressi minu niigi häirivale segadusele, mida ehitus endaga paratamatult kaasa toob. Luugiga on küll aga protsess pooleli, ehk täna kasutame endist luuki, kuid peagi saan ehk jagada siin ka põrandaluugi lugu.

Kelder oma olemuselt on üsna väike, umbes 5m2 ruumike, mis ühtlasi on ka natukene liiga madal, et seal ennast pikemad inimesed väga mugavalt tunneksid. Veinid, seevastu, on meie keldris väga rahul.

Eelmisel aastal kasutasime ruumi juba sihtotstarbeliselt, ehk veinid olid keldris kastides ning eelmise omaniku poolt jäetud puitriiulil. Vaatamata sellele, et põhimõtteliselt oli see suvaline hoiustamise koht, sai see üsna populaarseks peale telesaadet, mis ka meie juures väikse osa filmis ning lõbusalt ka veinikeldrit kajastas. Käesoleva aasta jaanuari saabudes oli veinikelder üks kindel kandidaat ehitusnimekirjas. Eks ma muidugi salamisi ammu unistasin, et saaksin selle mitte nii olulise remondi kuskile vahele supsata, kuid argument, et kelder tuleb kindlalt enne teha, kui köögi remont saab alata, andis Jimmy silmis korralikult kaalu juurde. Otsustavaks sai asjaolu, et teatasin aasta algul oma plaanist kelder täiesti ise ära remontida, no mis see siis ära ei ole, vetsu sain ju ehitatud.

Ilmselt esimese tunniga oli selge, et mul on siiski abi vaja, kuna ma pole iialgi plaatinud, betoonseintesse auke puurinud ja eriti ületamatuks osutus ämblikupesa, mis oli mõnusasti riiuli taha sisse seatud. Nii sai sellest ehitusest pere ühine pingutus, isegi Brandon oli abiks niiskustõkke rullimisel ning seinte värvimisel.

Kõigepealt oli vaja ruum tühjaks teha, see tähendas kartulikasti lõhkumist ning riiulite välja vedamist. Seejärel said betoonist põrand ja seinad kaetud kaks korda niiskustõkkega. Siis oli aeg värvimisega algust teha. Otsustasin seinad valgeks värvida, kuna see annab veidi valgust ja avarust juurde, mida selline pisike ning pime ruum hädasti vajab.

Põranda plaatimise tegi peamiselt Jimmy, kuid ka mina sain oma elu esimesed plaadid maha panna, kuna ta oli lahkelt valmis mind õpetama. Selgus, et töö on füüsiliselt päris raske ja vajab üsna head tunnetust. Põrandaplaadid on pärit Depost ning valik oli seal tegelikult päris mitmekesine. Valituks osutusid mosaiikstiilis määrdunud ilmega plaadid, kuna kogu minu nägemus moonakeldrist oli pigem vana ja üksjagu räsitud. Ei soovinud uut ning korraliku ilmega lõpptulemust.

Eelmise trepi otsustasime välja võtta ning asemele ehitada funktsionaalsema lahenduse. Trepi moodustavad riiulid, mis täidavad ühtlasi pudelite hoiustamise ülesannet, kuid keldriluugi alla jäävad osad on kasutatavad trepiastmetena. See aitas väikest ruumi maksimaalselt ära kasutada. Trepiastmed lõppevad laiema puitplaadiga, mille all saab hoiustada veinikaste ning mis muudab liikumise keldrisse mugavamaks.

Keldri riiulid on tehtud peaasjalikult erinevatest moonakastidest, millest heledad on peitsitud ühtlaselt sama tooni. Lisaks moonakastidele, mis olid meil olemas juba enne keldriprojekti, ostsime Depost paar valmiskasti ning mõned sellised kastid, mis tuli ise tükkidest kokku panna. Ka need said samasuguse peitsikihi.

Vajalik puitmaterjal tuli kõik taaskasutusest või teiste remontide ülejääkidest, mis tähendas, et tegime tööd nende vahenditega, mis meil parasjagu kasutada oli. Tagaseina palusin Jimmyl teha pudeliriiuli, kus saaks kasutada moonakastide ära võetud käepidemeid ning pudeleid asetada põhi ülespidi. See valmis servamata laudisest, peitsitud pealispinnaga.

Paremale seinale, aknast üle ruumi, tegin kaubaalusest riiuli, kuna samalaadne on meil olemas ka Bailabaaris ja seal väga praktiline. Trepile ladusin kastiseina, kuna just see on esimene koht, mida keldrisse kiigates näha on. Veinikeldri hubasemaks ning kutsuvamaks muutmiseks, lisasin paar vaipa ja sisustuselementi.

Kokkuvõttes olen tulemuse ja tööprotsessiga rahul. Keeruliseks osutus see, et meie jaoks jäi protsess venima, kuna parasjagu on käimas ka vannitoa remont ja paratamatult tuleb vähest ehitusaega kahe objekti vahel jagada. Ehituseelarve osas on mul väga keeruline kommenteerida, kuna konkreetselt keldri tarbeks ostsime vahendeid umbes 150 euri eest(plaadid, kastid, peits, vaibad jne). Muud vahendid, nagu mainitud, olid kas eelmiste remontide ülejääk või niiskustõke näiteks vannitoa ehituse laen. Meie jaoks on taaskastutatud materjalidest ning esemetest ehitus juba hobiks saanud. Siiski olen päris kindel, et väga minimaalse eelarvega on võimalik ehitada päris lahedaid ruume, seetõttu julgustan väga ka sind midagi ette võtma, millest oled ammu unistanud. Tee plaan, võta klaas veini ja hakka pihta.

Tagasi tulles selle juurde, et maailmas pole muret, mida vein ei lahendaks. Just nimelt sellise tõdemuseni olen juba aastaid tagasi jõudnud ning te imestaks, kui paljud inimesed on saanud minu juurest oma muredele ja probleemidele lahendusi just Bailabaaris klaasi veini kõrval. Ja soovitan sullegi! Ehk on ühel päeval võimalik sul juua ka meie talus toodetud veini, seni aga mõnusat kodu loomist ja proovi sel kuul vähemalt üks asi kodus paremaks muuta!

NB! Oleme mõelnud, et võiksime sel aastal võtta paar projekti ka kellegi teise kodus ära teha, seega, kui otsid kedagi, kes mõne sinu kodu unistuse teoks teeks, siis küsi julgelt – teeme meeleldi ka oma pakkumise!

Sälli veinikelder

Imelist algavat nädalat!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga