Mis kehvasti see uuesti vol1

Ajal on suurpärane võime näidata meile, mis päriselt oluline on.

Taas on möödunud nädal ja aeg blogilugu kirja panna. Aga täna on midagi teistmoodi. Sel korral ei jaga ma lihtsalt ühte ehituslugu, vaid hoopis kõike seda, mis ühe minu remondiplaaniga tegelikult käsikäes käib. Ja täiesti uue asjana on mul plaanis teha üks läbi kahe nädala kestev postitus.

Oma plaanide ja mõtetega olen blogipidamises jõudnud nii kaugele, et mul on hulgaliselt ideid ning remondiplaane, mida teiega jagada tahaksin. Mõnel nädalal tundub lausa raske valida, millest kirjutada ja mida järgmiseks korraks jätta. Mõni lugu on mulle endale oluline, aga mõni jällegi teile põnev. Näiteks eelmise nädala veinikeldri postitus on tänaseks nädala jooksul ületanud kõigi eelmiste Majast Koduks kirjutiste rekordid. Ja selle üle on mul ainult siiras heameel. Veel on mul väga hea meel selle üle, kui te mulle teada annate, et olete saanud inspiratsiooni, teil on olnud sarnaseid kogemusi või veel parem – olete nüüd ka ise midagi ära teinud. Selle kõige valguses on siiski mul tekkinud ka väikestviisi mure, ehk minuni jõuab ka vastupidine arvamus, kus inimesi kurvastab see, et nad näevad meie tehtut ning neile tundub, et endal neil ei oleks selliseks remondiks ajalist ressurssi.

Mina võtan ka aega nautida – elus on palju imelist

Kui olen üdini aus, siis ka mina jälgin Instagramis hulgaliselt väga lahedaid kodukontosid, kus inimesed on nii tegusad ning kodud väga ilusad, ka minul tekib vahel küsimus, kas need kontoomanikud ka tööl käivad või omavad nad suure saladuskatte all ajamasinat, mis võimaldab kõigega toime tulla. Seetõttu ma mõistan ja proovin siinkohal asja parandada. Usun, et igal nädalal siia kirjutades, kuidas valminud on üks või teine ehitustöö ja remondiprojekt, võib tõesti tunduda, et see on suur ja ületamatu töö ise ette võtta. Nii otustasin, et aususe huvides ning julgustuseks ma võtan ette ühe nädalase projekti ning kajastan seda nii detailselt, kui oskused kirjasõnas lubavad. Olen avatud ja aus kõige osas, mis tegevusse läheb.

Eelinfona on oluline märkida, et tegelikult käime me Jimmyga mõlemad siiski täiskohaga tööl ja nii ka tuleval nädalal. Lisaks on meil kaks last, kes võtavad oma aja, soovivad tähelepanu ning kelle tegemisi oleme kohustatud transpordiga toetama. Hetkel on üks kahest veidi tõbine, ehk võib juhtuda, et tuleval nädalal on lastega toimetamist isegi tavapärasest rohkem. Ja loomulikult ärge unustage, et endiselt on pooleli alumise korruse vannitoa ehitus, mis ei saa seisma jääda, kuna loodan kuu lõpus vannimõnusid nautida.

Hetke suurprojekt – vannituba

Seega, selline üsna tavaline tegus nädal on tulemas, mille jooksul organiseerin EV103 üritust, mis leiab aset meie talus, proovin leida aega maalimise ja vannipallide jaoks ning muu hulgas proovin teha uuenduskuuri Rasmuse toale. Just see saab olema minu nädalaprojekt, mis loodetavasti on jagamiseks valmis tuleval pühapäeval. Jooksvaid postitusi ja mõtteid näeb selle nädala jooksul kindlasti majastkoduks.ee Instagramist.

Kui sa oled siin juba viimased kuud tubli lugeja olnud, tead, et kõige esimene remont siin talus oli just nimelt laste tubade remont. Ja tead sel juhul ka seda, et Rasmus ei olnud oma remondiga nii rahul kui loodetud, seega otsustas ta ise abiks olla selle ümber tegemisel. Kui sa seda lugu ei mäleta või sootuks lugenud ei ole, siis on praegu päris kindlasti aeg minna ja see üles otsida ning läbi lugeda. Sest just selle “mis-kehvasti-see-uuesti” remondi kogu eellugu on seal vahvasti kirjas. Ja vaatamata asjaolulule, et Brandoni tuba on napp aasta tagasi remonditud, on hetkel paras aeg end käsile võtta ja see kerge väskendusega kiirelt korda teha. See ei olnud planeeritud veebruari remondiks, kuid oli olemas tagavaralistis, hetkeks, kui tekib muus ehituses paus või sobivad materjalid. Ja just see hetkel juhtunud ongi, ehk vannitoa suurprojektis ei ole mul parasjagu palju panustada, samas on sealt üle materjale, mida saab ka Rasmuse toas jääkidena ära tarvitada, seega pole paremat aega kui kohe.

Alustuseks tõmbas Rasmus esimesel nädalal maha enda uue tapeedi…

Hetkeseis toas on selline: ühes seinas on tapeet, mille võimalusel tahaks sinna siiski säilitada, teisest seinast on tapeet maha tõmmatud ja vajab kindlasti tähelepanu. Kaks ülejäänud seina ja kaldlagi on helesinised. Mööbel on osaliselt puidu tooni ja mööbli uksed samuti sinised, kuid mitte sama tooni, kui seinad ja lagi. Pikendatav voodi on naturaalset puidutooni ning maas on suur kaltsuvaip. Seinas on “laelamp”, mis oli siin juba maja ostes, kuid kuna me kohe midagi toredat asemele ei leidnud, sai ajutisest lambist märkamatult püsiv lahendus. Akna ees on samuti sinine ruloo.

Magamistuba on Rasmusele mõeldud tõesti magamiseks, mänguala on meil majas eraldi ja magamistuppa mänguasju ei tooda. See aitab kergemini uinuda ja paljud kiusatused on turvaliselt teises ruumis.

Minu plaan seal toas on hetkel järgmine (rõhutan “hetkel”, kuna tulemus selgub siiski alles nädala pärast):

  • Soovin midagi ette võtta seinaosaga, kust on tapeet maha tõmmatud
  • Sinised seinad soovin mingil viisil veidi maha-toonida, ehk võtta ülevoolavat sinist kuidagi vähemaks.
  • Mööbli soovin ära värvida, vähemalt osaliselt, kui mitte kõike. Voodi osas olen hetkel kahtleval seisukohal, kas seda ootab uuenduskuur või mitte.
  • Üldist toa ilmet soovin muuta heledamaks ja pehmemaks
  • Soovin ära vahetada “laelambi”(lamp asetseb kõrgel seinas, kuna teise korruse tubades siledat laepinda meil tegelikult ei ole)
  • Võimalusel tahaksin tekitada tuppa mingi mõnusa pesakoha, kuna Rasmusele meeldib pesatada
  • Sisustusse tahaksin lisada uusi elemente, et üldmulje oleks kodusem ning mõnusam

Ja siis on veel selle toa uks…mis maja ostes oli eelmise pere lapse poolt kleepse täis kleebitud ja ma plaanisin selle puhtaks teha…jah, te arvate õigest, see on endiselt kleepsudega kaetud. Aga pole paremat motivaatorit tüütuks uksepuhatuseks, kui blogihäbi, seega uks peab puhtaks saama.

Mida plaanin sel korral teha teisiti, kui eelmise katsega? Kõige suurem erisus on kindlasti see, et sel korral kaasan nii ehitusse kui lõplikesse valikutesse kindlasti ka lapse enda. Loodan nii ennetada pettumust toamuutusel nagu eelmisel korral. Teiseks muudan seda, et ei pane endale mingeid ootuseid, ehk teen täpselt nii palju ja nii kiiresti, kui võimalust on ja see ongi piisav. Kuna plaan, mida muuta võiks on niigi sisukas, hakkan otsast minema ning vaatan, kuhu välja jõuan.

Täna on laupäev, ehk homme saate lugeda seda blogilugu. Täna tekkis idee ja plaan Brandoni tuba siin kajastamise raames ära teha, seni olen scrollinud umbes pool tunnikest Pinterestis ideid otsides, olen teinud plaani, et homse jooksul tuleb käia ehituspoes ning kaardistanud juba olemasolevad võimalikud kasutatavad materjalid ja töövahendid. Hetkel on minu kõige suurem küsimus, et kus see laps selleks ajaks panna, kui tema tuba remondime, aga ehk kolime homme ta siis külalistetuppa. Täpselt nii kaugele ma hetkel olen plaaniga jõudnud, aga ma ei muretse. Loodan, et homme saan vahendid ja plaani paika, mis puudutab seinu ja mööbli uuendust, kõike muud vaatame siis jooksvalt.

Tuba vahetult peale esimest remonti

Minu jaoks on väga oluline, et neid lugusid siin lugedes sa tead ja tunned, et tegemist on ühe täiesti tavalise pere teekonnaga, mis on kõigile soovijatele tehtav. Esitan sulle väljakutse ka võtta koos minuga ette üks nädalane koduparandusprojekt, just nii väike või suur, kui sulle parasjagu vajalik on. Ja lähme sellele teekonnale koos. Iga panus on piisav ning kasulik just sulle endale. Kas võtad väljakutse vastu?

One thought on “Mis kehvasti see uuesti vol1

  1. Tere, Ma leidsin ca nädalake tagasi teie blogi ja nüüd olen algusest hakanud seda lugema. Väga põnev on jälgida majast kodu kujunemise lugusid. Väga tublid olete, et suudate laste ja töö kõrvalt sellist suurt majapidamist korrastada.

    Ise proovisime ka 5 aastat maa elu Kuressaare metsades, kuid sain aru, et see ei ole minu jaoks. Küll aga sai seal ära renoveeritud väike maja (mis küll nüüd ca 10 aastat hiljem vajaks jälle uuenduskuuri – mõtted nüüd hoopis teised, kui sel ajal olid). Hetkel on meil käsil aga linna korteri renoveerimine, mis sai 6 aastat tagasi väga nukras seisus ostetud.

    Tegelikult tahtsin ma kirjutada praegu seepärast, et saime ka väikse elutoa “makeoveri” tehtud. Ootas teine oma aega juba korteri ostust alates. Reaalselt võttis tegemine aega 2 päeva ja nüüd olen endaga nii rahul. Meie pere ehitustoimetusi saab lugeda siit: http://jaani-tooma.blogspot.com/2021/03/me-and-my-new-city-sukeldusin-uuesti.html

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga