Majast Koduks Saloon

Me saame elus kõike, millest oskame unistada. Unista rohkem, unista suuremalt!

Käänuline kruusatee viib metsade vahele. Linnud siristavad nii valjusti, et hetkeks tundub nagu viibiksid suures looduspargis. Päike paitab õrnas tuules põske, peagi saabuv loojang on ühtaegu nii romantiline, kui ka elevust tekitav. Kõrgete puude vahel asub armas rootsipunane vana hoone. Katuseviil on nõnda kõrge, et eemalt on raske hinnata, kas tegu on ühe- või kahekordse hoonega. Lähemale jalutades on kuulda vaikset muusikat. Majal on suures valged uksed, mis kutsuvad end paotama ning vastu õhkab tuhandetes tulukestes, sume ja rahulik Salooni saal, kus inimesed istuvad väikestes seltskondades mõnusalt laudade ümber ja mekivad maitsvat kokteili. Taustaks mängib õnnehormoonidega küllastatud kantrimuusika ja tundub, et praegu ei oleks maailmas mõnusamat kohta, kus olla.

Mu armsad, tahan jagada uudiseid! Meil on nüüd oma Saloon ja Jimmy baar!

Olen ikka jaganud sel aastal enda teekonda soovide ja eesmärkide suunal, teadlikest valikutest ja vaimsest maailmavaatest. Täna jagan üht üdini ausat ja vägevat lugu, kuidas elus on kõik võimalik ning mina usun endiselt, et meie elu, õnn ja saatus on meie sisemise maailma ning mõtteviisi vili.

Kui läheme korraks päris algusesse, sinna majaostu aega, siis maale kolides ja suurt krunti omades tekkis meil Jimmyga korduvalt vestlus, et ühel päeval oleks nii lahe, kui meil oleks oma kõrtsibaar ja koht, kus teha üritusi, koolitusi ja pidada hooajalist baari. Käisime mitmeid kordi mööda krunti ja unistasime, kuhu teeksime parkla ning kuhu paneksime püsti hoone. Arvutasime, kui palju selleks võiks raha kuluda ja kuidas saaks kogu tegevust siin teha nii, et kusagilt alustada ja kasvada koos tegevusega. Sellest hoolimata tundus see kõik üsna kauge unistus ja kevade lõpus võtsime kursi tõtsisemalt pulmade suunal ning õhtused unistavad jalutuskäigud jäid unarusse. Kuna plaanin pulmapeost teha järgmise postituse eraldi, võtan siinkohal kiirelt kokku, et soe suvi ajendas meid planeerima oma tähtsat päeva väliüritusena. Kuid 8 päeva enne pulmapidu ilmaprognoose sirvides saime justkui külma äikesevihma kaela, kuna vastu vaatas päevade kaupa tormi, rahet ja vihmahooge. Jimmy oli paar nädalat enne seda päeva käinud välja mõtte, et kuna meie kõrvalhoone seisab üsna kasutuna, segamini laopinnana juba poolteist aastat, ehk oleks tore seal hakata väikestviisi korda looma ja seda tulevikus kasutada enda tegevuste ning koolituste heaks ära. Mina toona veel hurjutasin, et meil on mitu poolikut projekti, pulmad tulemas ja ma ei taha isegi näha, et ta salaja seal toimetamas käib.

Nii me siis seisime nõutult 8 päeva enne pulmi oma kuuris, kus asjade hunnikud kõrgusid üle pea ja naersime, et need poleks ju ometigi meie, kui me nüüd kogu pulmaplaani ümber ei hakkaks tegema. Ja tõesti – siiski meie need olime ja varasemad plaanid said täies mahus uue suuna: otsustasime siiski kõrvalhoone kuuri/lauda osasse teha Salooni ja garaaži poolele baari. Kuna baar vajab veel viimase hetke lihvi, siis baari loo jutustan teile peagi eraldi. Seda enam tundus see kõik imeline mõte, kuna olime sellest juba ammu unistanud ja mis oleks vägevam, kui oma kantribaar sisse õnnistada just omaenda tähtsündmusega.

Detailseid plaane me ei teinud, vaid hakkasime lihtsalt pihta, kuna me mõlemad teadsime, et kui vaatame töömahule, ajale ja ressursile adekvaatselt otsa, siis tundub see kõik võimatu ning ilmselt jääb ka tegemata. Alustuseks tuli kogu hoones olnud mant välja vedada – “mant” just seetõttu, et ma ei oskagi mingit paremat sõna siin kasutada. Hoonest väljus ehitusmaterjali, tehnikat, tööriistu, prügi, taarat, vanarauda, mööblit, aiatarvikuid, spordivahendeid, vana talukraami, nõusid ja suurel hulgal täiesti kasutuid asju. Osa asjadest jätsime esimese hooga maja ette, pool kraami saime paigutada õigesse kohta või viia prügimäele. Mõni ese jäi ootama Saloonis kasutust ja nii mõnigi asi sai üles leitud, peale pikka aega.

Seejärel tuli üles võtta põrand, mis laius umbes kolmandikul põrandapinnal. Selle alt veeti välja lugematute kärude kaupa mulla-sõnniku-heina segu, mis seal oli ilmselt palju aastaid seisnud. Puhtaks tuli küürida kõik seinad ja laed ning otsustada, mis põrandatega edasi teha. Kuna materjal on hetkel väga kallis ning eelarves Salooni jaoks mingeid vahendeid kogutud ei olnud, siis otsustasime minna olemasoleva teed. Osa põrandat on kuuril üsna sile ja kaetud peene killustikuga ja just nii otsustasime me selle osa põrandast ka jätta. Ülejäänu katsime kaubaalustega, millele lisasime lisalaudiseid, et need saaksid piisavalt tugevad ning põrandaplaadiks kasutasime olemasolevaid OSB plaate ja veekindlat vineeri, kuna just sellised vahendid seisid meil kuuris enne ehituse algust. Plaan on järgmiseks suveks paigaldada uus põrand, kuid selleks aastaks sobib ka selline lahendust, sest põrandal (või õigemini selle puudumisel) me ei lasknud küll oma unistusi murda.

Tööpäevad venisid üha pikemaks ja peagi märkasime, et magama mineku ajaks hakkab päike juba peagi tõusma, aga tähtaeg oli ees ja Salooni elevusest saime energiat edasi toimetada. Kogu ehituse kõrval käis paralleelselt ka baariruumi ehitamine.

Järgmiseks suuremaks ülesandeks oli elektri vedamine. Elekter oli õnneks hoones juba varem sees, kuid kuna minu visioon oli palju tulukesi ja ka ürituse läbiviimisel kasutatav tehnika ning vahendid vajavad elektrivarustatust, oli vaja kõik sobivad pistikud, lambid ning lülitid üles panna. Siinkohal soovitan taas – võta omale mees, kes kõike oskab ja tööd saavad märkamatult tehtud.

Kuna esimene pidustus meie Saloonis oli just pulmapidu, otsustasin lisaks tulukestele lakke kinnitada valget tülli, mis on piisavalt õhuline ja kerge, kuid samas annab visuaalselt juurde avarust ning seda on olenemata üritusest lihtne temaatiliseks muuta. Salooni kogu valgustus tuleb erinevatest tulukestest, mistõttu sai neid nii lakke, seintele, kui laudadele ohtrasti. Kuna lubasin jagada ausalt, siis minupoolne möödalaskmine oli see, et tulukesi leida soodsa hinnaga oli kaubandusest väga keeruline ja ostsin neid kokku just sealt kust võimalik. Kuid ühel hetkel ei jälginud, kas tuledel on soe või külm valgus ja nii juhtus, et kolm ketti tulesid tuli hiljem uuesti laest alla võtta, kuna alles siis taipasin nad põlema panna ja avastasin, et need on külma valgusega tuled, mis teistega kokku ei sobi. Õnneks küll midagi katki ei olnud, kuna tegemist oli õuetuledega ja saime need ära kasutada väljas meeleolu loomiseks, kuid siiski nipp ja kokkuhoiu soovitus – jälgi asjade tooni! Elektrikulu kokkuhoiuks on osa valgusteid hoopis patareitoitel, näiteks lauavalgustused ja ka mõned seinapallid. Nii on neid kerge liigutada ja vajadusel mujal kasutada.

Mööbli olime varem valmis teinud kaubaalustest ja värvinud valgeks, halliks või mustaks, kuna see sobib meie kodus pea kõigega. Diivanid ja pingid olid planeeritud kasutamiseks õues, kuid sobivad hästi ka Salooni. Tulevikus ehk kolime olemasoleva mööbli Salooni terrassile ning teeme sisse uue, kuid hetkel on see kõik väga mõnus. Mugava oleku tarbeks ostsin hunniku fliistekke, mida õhtu saabudes endale ümber võtta ja terve koorma patju, et tekitada õdusat meeleolu ning pehmemat istumist. Maha panin suve alguses ostetud terrassivaipasid ja paar üleliigset vaipa, mis hetkel sobivat kohta ootasid.

Saali kaunistavad vanad hobutallist pärit esemed ja pulmade tarbeks lisasime kangast, kardinaid, lipukesi ja valgeid linte, mida on Salooni avamiseks kerge maha võtta ja vastavalt üritusele võimalik taas kasutada.

Nii sündis meile endalegi ootamatult täiesti imeline ja vägev, hea energiaga Saloon, kus saame pidada hooajalist baari, teha koolitusi, välja rentida, korraldada pidusid, võõrustada külalisi ja miks mitte korraldada tulevikus ka kellegi imelist pulmapidu. Kui soovid meie juures oma üritust pidada või tulevaks aastaks vägevat pidu planeerida, võta meiega kindlasti ühendust! Siit edasi läheb ainult ägedamaks ja lõbusamaks!

Soovin sulle rõõmu ja julgust unistusi teoks teha! Kõik on võimalik – unista natukene suuremalt ja natukene rohkem!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga