Magamistoa imelised uned

Hea uni on stressivaba elu oluline osa. Täna jagan teiega meie magamistoa lugu ning käesoleva aasta kõige esimest tegevust – milleks oli unekvaliteedi parandamine.

Kõik sai alguse muidugi veekahjustusest, mille osas oli algatatud kindlustusjuhtum, kui maja ostsime. Olen seda siin veergudel ka varem kirjeldanud, täpsemalt garderoobi ehituse loos, seega kui sul on naistenurga loomise lugu vahele jäänud, piilu kindlasti ka sinna. Väga lühidalt – saime kindlustusjuhtumi tõttu omale siseviimistluseks abi ehitusfirmalt, kes meie valitud viimistlusmaterjalidega toa korda tegi ning seejärel poolitasime oma magamistoa kaheks, ühest osast sai garderoob ja teisest magamisosa.

Magamistuppa võtsime kaasa voodi oma eelmisest kodust ja selle paigutus sai toas just selline nagu sisetunde järgi esialgu loogiline tundus. Piirangud seadis asjaolu, et magamistoa kahes seinas on aknad.

Magamistoas on kahes seinas aknad

Meie oleme need inimesed, kellel on magamistoas vajalik ese ka televiisor. See on iseenesest huvitav, kuna meie kodus on kokku kolm teleri kohta – meie toas, elutoas ja üleval korrusel laste mägualal. Kõige vähem vaadatakse telerit elutoas, eriti naljakaks teeb selle muidugi asjaolu, et just seal on kõige suurem, uuem ja parem televiisor. Meile on omane, et õhtul poeme teki alla ja vaatame koos Jimmyga veel mõnda filmi või toredat telesarja. Päevasel ajal ei juhtu seda pea kunagi, kuna kogu aeg on muud tegemist ja kui mingeid kohustusi parasjagu ei ole, leiame tuhat muud asja, millega oma aega sisustada. Niisiis otsustasime enda magamistoas paigutada televiisori uue, juurde ehitatud garderoobi seina juurde.

Esimene toapaigutus

Jimmy sai enda voodipoolele väikese öökapi, kuid minu jaoks ehitas ta moonakastist toreda kapp-laua, kus on hea hommikukohvi toetada ja kus saab öösel telefoni laadida. Mööblist on magamistoas veel vana valge kummut, kus Jimmy hoiab osa oma riideid, kuna nagu ju teate on garderoob ainult minu päralt. Kummut oli siin majas, kui kinnisvara ostsime ja kuna see meie sisustusega hästi sobib, sai see vähese hooldustöö tulemusena magamistoa telerialuseks.

Toas oli veel üks nurk, mis oli täiesti kasutamata ja minul oli alles vana laud, mille sain kunagi koolilapsena ja mis on seni minuga muudkui kaasa kolinud ning järjest perekonnas kõigi kontorilaua eesmärki täitnud. Tegemist oli täiesti tavalise puidust lauaga, millel olid kõige lihtsamad puidust sahtlinupud ja mis oli korralikult ajalooga läbi imbunud, sellest andsid märku kümned kulunud kohad ja tohutul hulgal suuremaid ning väiksemaid täkkeid. Olin juba jõudnud kaaluda ka lauast vabanemist, kuid iga kord tekkis pähe jälle mõte, et tegemist on puitlauaga ja see materjal on teadagi ju taaskasutatav. Õnneks jõudis enne kätte päev, kus mul oli vajadus sisustada enda magamistoa nurka, kui see hommik, mil oleksin laua välja visanud.

Esimese mõtte, et võiksin omale meiginurga saada, istutas mulle pähe hoopis Jimmy ja kuigi see tundus nii ameerikalik ning veidi nagu mugavustsoonist väljas, hakkas mõte mind üha enam kummitama. Nimelt seni oli minu pintseid, meigitooteid ja ehteid võimalik leida pesuruumidest ja mujalt mööda maja laiali. Teiseks tundus ruumi kasutuse mõttes esialgu ikkagi vajalik sisustada nurk millegi kasulikumaga – nüüd julgen öelda, et just meiginurk oligi see kõige kasulikum otsus. See mitte ainult ei hoia minu asju korras ja ühes kohas, vaid vähendab ka stressi ning mõjub suhetele hästi, kuna ma ei pea mööda maja tigetsema, et kusagil ei ole piisavalt head valgust.

Mõeldud – tehtud. Võtsin selle vana laua ja lihvisin üle, esiteks sai nii paljudest täketest lahti ning see andis ka uuele värvile parema aluskihi. Eemaldasin sahtlite nupud ja asusin värvima. Kasutasin taaskord meie olemasolevat värvivaru – selle kohta ikka küsitakse, et kus ehituspoes elate, et meil muudkui kõik vahendid kuuri all olemas on. Tegelikult on lihtsalt nii, et kuna ehitada ja remontida on nii palju, saab rahaliselt kokku hoida just suurte koguste ostuga. Seega, kuna teame, mis stiili, tooni ja materjale läbivalt kasutame, ostame neid korraga suuremas koguses. Näiteks valget värvi tuleb meie majja kõige suuremate tünnidega, seetõttu on seda ka alati käepärast, kui ehitustuhin kipub peale tulema. Maal elavad lugejad teavad, et iga asja pärast poodi sõita on ebapraktiline aja- ja rahakulu.

Kui laud sai värvitud ja paika, oli aeg mõelda tooli peale. Esimesed päevad kasutasin laua juures köögist laenatud tooli, kuid ei plaaninud seda sinna püsivalt jätta. Vaatasin ringi poodides, kuid päris seda sobivat ei leidnud. Lahendus tuli taaskord meie kodust – asendasin tooli hoopis sõjeväekastiga, mis varasemalt on teeninud meditsiinikastina, soetasin poest pehmenduseks kunstkarvaga vaibakese ja väga mõnus istumisalus, täpselt sobivas kõrguses ongi olemas.

Lauale ja seinale said riiuliteks samuti moonakastid, mida esialgu plaanisin üle toonida, kuid hetkel ei plaani seda siiski teha. Ilmselt hakkate siinkohal juba mõistma meie militaarromantilist talustiili, mis läbiv kõigis ruumides. Julgustan ka sind vaatama, mis on olemas ja mis on kättesaadav, kuna paljudest materjalidest saab teha midagi uut ja põnevat, tihti täiesti ilma väljaminekuta. Peegli sain ülemiselt korruselt, mille ostsime ajutiselt poiste pesuruumi, kui siia kolisime. Kuna remondi käigus sai ülemine pesuruum uue peegi, jäi väiksem valge parasjagu üle ja see sobis minu lauale imehästi. Päikesega pole eriti talve perioodil kiita, seega oli vajalik leida alternatiiv lampide näol. Ka teist paljud soovitasid soetada/ehitada stiilsed meigilaua tornlambid, kus mitmed pirnud on üksteise kohal, nagu Holliwoodi filmides ja minu meelest on see tõesti üks ägedamaid meigilaua lambilahendusi, kuid kahjuks on minu laud nii väike, et seesugused lambid võtaksid liiga palju ruumi. Nii läksin lihtsamat teed ja paigaldasin peegliraami külge led-lambid, millel on palju erinevaid valgustugevuse astmeid. Tulemus ei ole veel küll nii stiilne kui sooviksin, kuid siiski väga praktiline.

See kõik oli nii tore, magamistuba meeldis mulle, meiginurk oli praktiline ja garderoob igapäevases kasutuses, aga siiski oli üks mure. Ja see mure oli asjaolu, et me ei maganud hästi. Olime kuid lootnud unekvaliteedi paranemisele, kuid tulutult. Kuni ühel detsembrikuu päeval vaatasin seda tuba ja otsustasin – see tuleb siiski ümber tõsta!

Õnneks on mind õnnistatud mehega, kes minu ideedega suurem osa ajast ikka väga enustiastlikult kaasa läheb ja võtsime eesmärgiks jaanuari kuus asi ära teha. Olime esimesel jaanuaril äsja silmad avanud ja vaevu jõudnud kohvi välja valada, kui Jimmy juba otsustavalt teatas, et täna tõstame magamistoa ümber, sest millal siis veel, kui mitte aasta esimesel päeval. Ja just tema peamise panusega sai paari tunniga tuba uue ilme. Voodi tõstsime hoopis vastassuunda, ehk nüüd on voodi peats garderoobiseina vastas. Televiisor aga seal, kus varem oli voodi. Juhtmed veeti ümber ja ruumi tundub toas nüüd hoopis rohkem. Voodi sai paigutuse selliselt, et on nüüd akna vastas.

Kuigi varem tundus see mulle kummalise mõttena, on see hoopis täiesti fantastiline. Laman voodis ja imetlen imelist lumist hoovi. Nüüd saab voodis lebades välja vaadata ka toa teisest aknast, mis tekitab palju avarama ja valgusküllasema tunde. Ja mis kõige olulisem – unekvaliteet on kordades tõusnud. See on nii oluline, et peale pikka ja toimekat päeva oleks mõnus paik, kus ennast hästi tunda ja õhtut nautida.

Soovitan ka sinul vaadata kodus ringi ja esiteks kaaluda, kas olemasolevast oleks võimalik mõni sinu igatsetud kodumuudatus juba ära teha. Ja teiseks mõelda oma tubade paigutusele. Kui on mõni ruum, kus sa ei tunne ennast päris nii hästi, kui sa seda sooviksid, proovi toa paigutust muuta ja sellest võib tulla väga mõnus tulemus. Ja isegi, kui mööbli ümberpaigutus siiski ei kanna vilja, saad diivani või kummuti alt lõpuks tolmu ära tõmmata!

Mõnusat muudatuste tegemist ja jaga ikka enda toimetusi minuga ka!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga