Kuuma suve basseinijutud

Kuum suvi annab meile võimaluse teha teoks kõik oma suveunistused. Naudi iga päeva nii, et sügisel oleks, millest lõkke ääres rääkida.

Juba nädalaid paitab termomeeter kolmega algavaid numbreid, kehad on pruunimad, kui iial varem ning inimesed on õppinud armastama oma kehasid just sellisena nagu nad on – riietel pole juba ammu tähtsust. Aastaid igatsetud suvi, päike ja soojad ilmad on lõpuks ometi käes. See oleks justkui preemia peale pikka ja keerulist talveperioodi, mis võimaldab meil laadida end positiivse valgusega. Just nii kogume jõudu ning puhkame meeli, naudime hetke ja loome mälestusi, mis saabuvat sügist pehmendavad.

Seda oleme teinud ka meie – puhanud, nautinud ja loonud enda parimat elu. Kogu suve suures naudingus oleme otsustanud ära pidada ka enda seni tegemata pulmapeo, mille ettevalmistused on võtnud viimaste nädalate põhilise aja. Kuid pulmade planeerimise ning peo enda lood kirjutan siia siis, kui olulisemad teemad on trükivalgust näinud ning just see kõige olulisem on mul täna teiega jagada.

Basseinilugu sai alguse tegelikult juba veidi üle kuu aja tagasi, ehk täpsemalt 6.juunil, kui soojad ilmad olid võimust võtmas ning ilmaneiud teadustasid järjepidevalt saabuvast kuumalainest. Eks meespere oleks soovinud, et kõnealune lugu oleks alanud juba aastate eest, kuid keeruline on basseinist unistav mees olla, kui majas on võimukas naine, kellele piisab oma vannist ning mererannast. Seetõttu on meie hoovis varasemalt koha sisse võtnud vaid väga ajutised lastebasseinid, mille eluiga on üldiselt lühem, kui puhtal veel nende sees. Kuid sel aastal oli midagi teisiti. Esiteks on soovide list ehituse perspektiivist meil väga tugevalt perenaise poole kaldu, nii juba tegelikult pikka aega. Teiseks on meespere õppinud manipuleerimistehnikaid, mistõttu olin eneselegi üllatunult basseiniostuga lõpuks nõus.

Nii me siis avasime oma kuulsa kuuri uksed, kust on tulnud pea kõikide eelmiste projektide materjalid ja vahendid, mis meil juhtumisi seal lihtsalt seisavad. Sel korral aga ootas meid seal aasta jagu taarat, mis soovis, et keegi ta ometi ära viiks. Kuna korralik bassu nõuab teadagi arvestatavat investeeringut, tundus paras hetk kogu pudelikraam autosse pressida ja Tallinna poole teele asuda.

Peagi selgus, meie üllatuseks, et kui sul on ka raha ning tegemist on suve algusega, ei pruugi kaubanduses enam sobivat basseini leiduda. Juba mitmes kord sel aastal tunnen, et jään hooajakauba rongist haledalt maha, aga püüan tulevaks aastaks panna märkmikusse varaseid meeldetuletusi, et kõigi teiste tublidega sammu pidada. Siinkohal sulle väike nipp: jaanid on läbi, aeg päkapikuhooajaks valmistuma hakata. Aga basseiniostu juurde naastes, peale mitme poe läbi käimist leidsime lõpuks sobiva isendi K-Rautast. Valituks osutus karkassiga bassein, et midagi ei peaks pumpama, läbimõõduga 3,6m, kõrgus 76cm. Lisaks soetasime klooriujuki ja paar basseinipalli.

Kõigi tuju oli valdavalt hea, lapsed rõõmsad ning mõte kuumal päeval jahutavast basseiniveest tundus isegi minu jaoks mõnus, kuni nägin seda väga sinist, suurt ujumiskohta keset enda ilusat hoovi. Rääkisime Jimmyga läbi ning leidsime kompromissi, et tema saaks nautida suve läbi basseinirõõme ja minule jääks esteetiline hoovivaade. Jimmy lubas basseinile ehitada püsiva koha, ehk ümbrise, kus oleks mõnus aega veeta, ujuda ning samas näeks hea välja.

Meie pere ehitustiim teab hästi, et head kaubaalust ei saa raisku lasta, ehk nad sobivad pea iga ehituse karkassiks imehästi. Nii sai ka bassein endale sobiva ümbriskarkassi just neist. Asukoha valisime basseinile sellise, et see ei jääks päris keset hoovi, kuid piisavalt nähtavale, et basseiniolengud oleksid osa seltskonnaelust. Lisaks pidi asukoht olema suhteliselt loodis maapinnaga, soovisime, et sinna paistaks päevane/õhtune päike, kuna hommikul seal ilmselt eriti ujumas ei käida ja lisaks pidi asukoht olema piisavalt suur, kuna tegemist on üsna suure isendiga. Nii jäi tegelikult sõelale üksainus koht meie sisehoovis ja just sinna see ehitus planeeritigi.

Basseini alla pani Jimmy liiva ja tuuletõkkeplaadid, mis olid kontori ehitusest jääkidena alles, et maapind oleks basseini all võimalikult sile. Juba oleme õppinud ka esimese õppetunni, et tuleval aastal peaks sinna lisama ka soojustusmaterjali kihi, et öösel maapind vett nii palju maha ei jahutaks. Kui karkass oli valmis, panime basseini juba sisse ära, et veenduda selle sobivuses, enne kui järgmiste ehitusetappide juurde suundume. Järgmiseks valmis puidust trepp ja veekindlast vineerist trepi tasapind, kust oleks mugav vette vupsata. Trepi kõrvale planeeris Jimmy panipaiga, kus oleks hea ujumisrõngaid ja mänguasju hoida.

Kogu väline külg löödi üle puidust fassaadilaudisega, pumbale jäi piisava suurusega koht küljele lahti. Panipaigale ehitas Jimmy ukse, mis varjaks seal hoiustatavaid mänguasju ning kogu ümbrise värvisin musta muldvärviga kaks korda üle. Sama värviga on meil kaetud ka Bailabaar. Puiduga sai kaetud ka euroaluste ülemine serv, ehk basseini ääred. Nii on vaatepilt ilusam ning võimalus äärist kasutada tasapinnana, kuhu hea jooki, prille või päiksekreemi asetada.

Meile kohaselt disainis Jimmy basseini ühele küljele ka mõnusa laua, kus hea end jahutada ja aega veeta, kui parasjagu ujumisisu ei ole. See sai lauaplaadina samuti katteks veekindla vineeri, jalaks kaks omavahel kokku pandud kaubaalust. Need värvisime praktilisel põhjusel hoopis halliks, sest muldvärvi ei saa värvipüstolisse panna, kuna ta on üsna tarretise tekstuuriga toode, kuid kaubaaluse vahesid on äärmiselt keeruline pintsliga värvida, seega otsustasime halli tooni kasuks. Oleme hoidnud kogu hoovi värvitoone valge-halli-musta teemas, seega väikesed asendused mõjuvad suures pildis justkui disaini osana.

Kogu ehitusprotsess on tegelikult kahekesi toimetades umbes kolme päeva töö. Meie hoovis venis lõppviimistlus seetõttu, et peale seinte valmimist ja esimest värvikihti kasutasime me basseini pidevalt, ilma suurema igatsuseta laua või teise värvikihi järele. Täna blogi kirjutades oli aga selge, et tuleb end kokku võtta, seinad teise värvikihi alla panna ja laud külge kinnitada, kuna pildid tahtsid tegemist. Seega aitäh blogilugejad – teie inspireerite mind ehitusi lõpetama!

Mõnus suvine fliistekk, jahutav maitsevesi, imeline lavendel ja lõbus seltskond – see on kõik, mida üheks täiesti fantastiliseks suvepäevaks vaja. Taas on tegemist lihtsate vahenditega loodud mõnusast lisandist meie ägedasse koju ja ka sinul on paras aeg endale selline ehitada, kuna kuumad suveilmad jätkuvad veel pikalt ning tänada võid mind hea idee eest peale oma esimest basseinipidu!

Imelist suve mu armsad! Blogimiseni!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga