Kuum dušš on privileeg

Soe dušš õdusas pesuruumis tundub nii elementaarne…kuni see nädalateks etteteatamata sinult ära võetakse…

Just selline lugu juhtus meie imelises talumajas meiega pea neli kuud tagasi. Täpselt nii ootamatult, kui paljud teised meie majas ette tulevad sündmused, saime me ka ülemise korruse dušširuumi lekkest teada juhuslikult. Loomulikult oleme me tänaseks, aasta peale kolimist, juba peaaegu elukutselised kriiside lahendajad, nii polnud aega ka sel korral pikalt asjade üle mõelda.

Mis siis juhtus? Juhtus see, et olime plaaninud remontida augustis alumise korruse pesuruumi-WCd, kuna see oli üsna õnnetus seisus. Samas ülemise korruse dušširuum pidi esialgu jääma nii nagu ta ostes oli. Seal polnud küll ilusat remonti, samuti polnud läbi aja suurt rõhku pandud selle järjepidevale puhastamisele, kuid peale korralikku küürimist oli ruum siiski kasutatav ning meie maailmas piisavalt normaalne, et sellisena paar aastat funktsioneerida. Nii me siis alustasime alumise korruse pesuruumi lõhkumist, et majja saada teine pesukoht ja korda teha ruum, mis remonti hädasti vajas. Seinakatte eemaldamisel pistis nina välja must hallitus. Iga järgmise kihi maha võtmisel oli selgemalt aru saada, et ülemise korruse pesuruumist, mis asub täpselt alumise kohal, lekib vett, mis on ühtlasi põhjustanud suuremahulise hallitusprobleemi. Et viga kiirelt üles leida ja likvideerida tuli ootamatult ülemine ruum tühjaks tõmmata ning põrand välja lõhkuda. See aga tähendas plaanivälist remonti ülemises pesuruumis.

Ja nii see siis hakkas, võidujooks ajaga. Kuna ühtäkki polnud meil toas enam WCd ega pesuvõimalust ja seda teadmata ajaks. Esimene töö oli välikempsu ehitus, mille postitust saad lugeda siitsamast blogist ning mis kokkuvõttes tuli väga armas ja mugav. Nagu iga asi on millekski hea, saime me endale olude sunnil kolmanda WC krundile juurde. Kuid siiski oli puudus pesuruumist ja kooliaeg hakkas lähenema ning üha jahenevatel hommikutel oli lastel mitte väga mõnus välikempsu kõndida.

Kui seni olen muudkui kirjutanud, et üks remont võttis kaks päeva ja teine ehitus kolm, siis sel korral oli olukord hoopis teine. Esiteks ei olnud me remonti planeerinud, mis tähendas, et meil ei olnud selle jaoks koheselt võtta raha, mingeid materjale, vahendeid ostetud ei olnud. Lisaks tekkis mure kindlustusega, kuna sellesugune suur kahju vajab oskuslikku ja õiget käsitlust. Nii venis vannitoa ehitus nädalaid ja motivatsioon langes sama kiirelt kui aeg muudkui edasi läks. Siiani usun, et see oli kõige frustreerivam remondi osa. Esimesel õhtul meie hoovipealses presentsaunas, ämblike keskel kausis pestes ma nutsin. Ma nutsin nii kibedalt, et raske oli meenutada, mis need positiivsed põhjused kõik olid, et olime ostnud maja, mille jaoks olime teinud palju tööd, kuid nüüd pesen enne tööpäeva, õhtul, kausis pead ning pool shampooni jääb minu paksudesse juustesse. Kuid elus on kõik mööduv, ka kurbus ja pettumus, harjumused saavad uue suuna ning kõik katkine on võimalik taas üles ehitada.

Peale esimesi kriitilisi töid, milleks olid lammutus ning lekke peatamine, oli aeg hakata mõtlema, mis me selle duširuumiga peale hakata tahame. Kaalusime erinevaid variante, ka ruumi suurendada koridori arvelt, tekitada eraldi WC ja teise korruse köögi asemele vannituba, kuid lõpuks peale pikka arutelu otsustasime ruumi suuruse osas puutumata jätta. Kuna tegemist on teise pesuruumiga meie kodus, siis reaalselt saab see olema kasutuses pigem lastel ja külalistel. Nii tundus väike armas duširuum päris piisav olevat.

Minu soov oli pesuruumi seinad katta osaliselt puiduga ning värvida valgeks, et pisikesele aknata ruumile veidi avarust anda. Ülejäänud seinapinna soovisin värvida helehalliks. Poes värvi valides küsis müüja, mis ruumi värvima hakkan ning peale selgitust oli ta kindel, et valitud toon on nii pisikese ruumi jaoks liiga tume. Aga nagu mu sõbrad teavad, ei tunnista ma kellegi teise arvamust enne enda oma ja nimetatud värvipurgiga ma sealt poest ära tulin. Peale seina kandmist oli hetkeks küll ehmatus, et müüjal oli siiski õigus. Õnneks oli tegemist hetkelise segadusehooga ning peagi sain aru, et olen valikuga tegelikult väga rahul. Peale puidu värvimist sai ruum just sellise tunde nagu soovinud olin.

Põrandaplaatide valik oli veidi keeruline, kuna soovisin midagi, mida oleks kerge hooldada ja millelt ei paistaks iga juuksekarv ning sodi koheselt silma, kuna tegemist on siiski laste pesuruumiga. Samal ajal tahtsin, et põrandal oleks veidi iseloomu kuid poleks liiga tumedates toonides. Päris kindlasti soovisin suuremõõtmelisi plaate, et väikeses ruumis veidi rahulikumat keskkonda luua.

Maja ostes oli dušinurk selline, kus madal põhi ning lükanduksed. Nüüd otsustasime aga vaadata ringi dušinurga lahenduste seas. Eelistuseks olid kõrge põhajaga nurgad, mis asendaksid Brandonile ka vanni, kuna tema peseb meil igal õhtul enne magama minekut ning viimased kaheksa kuud oli ta kõik oma õhtud veetnud ehitusämbris, kuna alumisel korrusel veel vanni pole ja dušimees ta väga ei ole.

Kõige keerulisemaks väljakutseks sai pesunurga leidmine, mis meile kõrguse poolest ära mahuks, kuna vannitoa sein on katuse kaldega. Juba tunduski, et unistus valmisnurgast kõrge alusega jääb ainult unistuseks, kuni leidsime meile ideaalse lahenduse Bauhofist. Dušinurga mille seinad on madalamad kui ülemine dušiotsik.

Kaldseinaga väikeses pesuruumis oli lahenduseks selline dušinurk

Kraanikausi panime sedavõrd väiksema, kui pesunurk oli suurem. Tegemist on väga pisikese ruumiga ning oluline on piisavalt suur liikumismaa, eriti, kui peres on väikesed lapsed, kes vajavad abi ja kellega koos tuleb pesuruumis toimetada. Muidugi on avar lisaruum teretulnud ka siis, kui majaelanike vorm on keskmisest ümaram.

Minu garderoobiloost mäletad kindlasti IKEA jalanõukappide nupukat lahendust ja kui sa mingil segasel põhjusel seda lugenud ei ole, siis järgmisena otsi see kindlasti üles. Sama kapilahendust otsustasin kasutada ka pesuruumis, kuna see täidab hästi kummuti rolli, kuid nõuab väga vähe ruumi. Seal hoiustame puhtaid rätikuid. IKEA tellimusele lisasin ka suure musta raamiga peegli, mis kohale jõudes küll seina ei mahtunud. Nii jäi see ootama alumise korruse vannituba ja Jyskist õnnestus leida musta raamiga ümar peegel, mis kaldus seinast vaatamata sinna imeliselt mahub.

IKEA häkk – kummuti asemel ruumi kokkuhoidev jalanõukapp

Lambi valiku tegi meil hoopis pere pesamuna Brandon, kes poes väga otsustuskindlalt nõudis just selle lambi ostu ja täna ma pole isegi mitte kuri selle valiku peale. Pereisale langes õnn valida kraanikausile segisti, mis sai samuti must. Nii oli ette planeerimata saanud pesuruumi teemaks just musta värvi detailid.

Hetkel on tegemist meie maja ainsa pesuruumiga ja vaatamata suurele kasutuskoormusele oleme sellega rahul. Loomulikult ootan pikisilmi juba alumise vannitoa valmimist, kuid hindan tubast pesuvõimalust kordades rohkem kui varem. Väikesed mugavused kipuvad olema nii elementaarsed, et me ei märka neid enam enda elus, mistõttu olen tänulik nende seikluste eest, mis elu mulle võimaldanud on, et olla tähelepanelikum ning hinnata rohkem kõike, mis mul olemas.

Sulle soovin rahulikku aasta lõppu, mis on imeline aeg oma kodus parandusi ning täiendusi teha, lõputult kraanist voolavat sooja vett ning hetke, et järele mõelda, mille üle on sul just täna õnnelik olla!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga