Kodukontor #1

Sa suudad kõike, millest oskad unistada.

“On varajane aprillikuu hommik. Aknast paistab valge kohev lumevaip, mis öö jooksul taas pehmelt maha on sadanud. Ööuni oli katkendlik, kuna eilne õhtu lõppes ärevates meeleoludes. Perekond on väsinud, aga eriti väsinud näib olevat naine, kellele ilmselt on mõjunud pikk koroonatalv, kuude kaupa kodus olnud lapsed ja lõppematuna näiv kodukontor. Kõige tipuks on lapsed lõpuks paranemas keerulisest Covid põdemisest, mis võttis viimasegi jaksu. Naine räägib juba päevi, et ta peab leidma koha, kus tööd teha, kuid eilsed emotsioonid lõid lõkkele hetkel, kui ta avas üürikuulutused, et omale kontoripinda leida. Pesen hambad, võtan kohvi ja lahendan lõpuks selle jama ära”.

Jimmy tõmbas jalga saapad, haaras lumelabida ja läks kaevama tulevase kontorihoone vundamendi jaoks vajalikku platsi.

Täpselt niimoodi sai alguse minu kontorihoone ehitus. Keset külma kevadet ajas Jimmy lume kokku ning hakkas ehitama. Ikka selle jaoks, et mind õnneliku ja rõõmsana näha. Tegemist on seni kõige pikemalt veninud projektiga, kuid meile kohaselt emotsioonide ajel alguse saanud ehitusega. Seetõttu on ka kõik muud ettevõtmised: pulmade pidamine, Salooni ja baari ehitus, üritused, jooksvad maatööd, Rasmuse mängumaja ehitus ja muud tegemised lihtsalt ehitusele sisse sõitnud. Sellest hoolimata käib kibekiire töö edasi ja kontorihoone valmimine on juba käega katsutavas kauguses. Lõplikult oleme endale seadnud valmimise kuupäevaks 1.nov, sest just sel päeval saab majastkoduks.ee 1-aastaseks ning absoluutselt õige oleks seda tähistada uue kontori avamisega. Täna aga jagan ehituse esimest lugu, ehk hoone kerkimise esimest osa, kuna ühes blogiloos saaks kogu infot teile lugemiseks lihtsalt liiga palju. Aga loomulikult tuleb edaspidi ka kontori siseviimistluse vägev postitus.

Hoone sai püstitatud meie elumaja sisehoovi, et ta oleks piisavalt kaugel, samas nii lähedal, et sinna oleks mugav vedada elekter ja viia ehitusmaterjal. Kontorihoone suuruseks on 18.5m2. Nii väikese hoone kasuks otsustasime mitmel põhjusel. Esiteks on see optimaalne suurus, et mahutada minu tänaseid vajadusi ehk kontorinurka, maalimiseks vajalikku pinda ja väikest gruppi inimesi. Teiseks on see piisavalt väike, et seda kerge vaevaga kütta. Mainimata ei saa jätta ka ehituskulu, sest teadagi kulub suuremale hoonele ka oluliselt rohkem materjali.

Hoone täpne paigutus sai hoovi valitud selliselt, et see oleks suures plaanis justkui üks hoonestuse osa, kuid veidi kaugemal näiteks laste mängunurgast. Ilmakaarte järgi valmisin nurga selliselt, et hoones oleks võimalikult vähe otsest päikesevalgust. Kui elumaja puhul on just vastupidi – soovin suuri aknaid, palju valgust, päikest otse tuppa, siis seni mind häiris väga, et otsese päikese käes on keeruline arvutis tööd teha ja ka maalida. Tihti pidin leidma majas pimedamaid nurki, kus oleks mugav nokitseda. Sest ka näiteks metallikvärvidega maalides on valguse langemise nurk äärmiselt oluline. Niisiis otsustasin läheneda hoone paigutusel eelkõige funktsionaalsusest ning lahendasin olukorra selliselt, et ilmakaarte ja metsa suunal on tegemist pigem päikesevalguse suhtes pimeda hoonega, samas on majal kahes suunas suured ankad, mis võimaldavad valgusel ja avarusel sellegipoolest kontorisse jõuda.

Kontorihoone sai ehitatud maapinnast kõrgemale, ehk toetub kiviplokkidele. Maja sai omale viilkatuse ja A-frame stiilis välimuse. Just selline välimus sobitub kokku ka meie teiste hoonetega ja võimaldab hoida ühtlast stiili. Lisaks oli A-frame majake minu ammune unistus. Katusekalle algab 1m kõrguselt põrandapinnast, et tekitada siseruumi ka sirgeid seinu võimalike laudade ja riiulite paigutamiseks.

Hoone välisfassaadi katab puitlaudis ning katusekatteks kasutasime bituumen katusematerjali, mille valik ja kasutus osutusid üllatavalt mõnusaks. Hinna poolest oli tegemist kindlasti ühe soodsaima katusematerjaliga ja valikus oli erinevaid mustreid ning toone. Meie valikuks osutus lihtne must plaat, kuna ka teistel hoonetel on musta värvi katused. Uks ja aknad on hoonel taaskasutatud ning jõudsid meie kätte läbi meie sõprade, kel just sellised isendid üle olid. Maja otsustasin värvida halliks. Sama tooni on meil ka elumaja terrass ja tulevikus on plaan rootsi punane ilmselt vahetada ka helehallide toonide vastu. Maja väliseks aktsentvärviks jääb must. Hoone ette ehitas Jimmy armsa väikese terrassi, kus oleks suvel mõnus ka väljas tööd teha ning mandala-maali õpilasi juhendada. Terrassi laudis sai paigutatud diagonaalis, sest ka see oli minu ammune unistus ning just kontorihoone on koht, kus disainilahendusi proovida. Terrassi ühte nurka ehitas Jimmy sisse istutuskasti, kus vohab mõnusasti hetkel piparmünt. Selline lahendus on päris laialdaselt kasutatav ning populaarne, kuid mulle väga meeldivad disainid, kus loodus ning taimed on integreeritud ehituses.

Hoone planeeringul olime pikalt kahevahel. Kontori katuse kõrgus võimaldaks tekitada ka teise korruse, kus võiksid paikneda ehk mõnusad lisa ööbimiskohad või panipaik, kuid minu unistus avarast ja kõrgest hoonest sai siiski võitu. Nii jäi kontorihoone ühekordseks, kõrge lae ja avatud pennidega. See annab visuaalselt väikesele hoonele kohe suurust ning ruumikust juurde.

Maja kütteks sai algusest peale planeeritud väike kaminahi, mille tarbeks oli vaja ehitada tulekindel hoone osa, kus oleks nõuetele vastavad materjalid. Sealt edasi arenes mõte eraldada kontoris väike nurk pooliku seinaosa abil, et tekitada mõnus pidike “köögunurk”. Ja kui ma kirjutan kööginurk, siis mõtlen nurgakest, kus on kohvimasin, mõned nõud, veiniklaasid ja ka väike külmik. Vett kööginurka ei tule, kuna see on suur ehitus ja selleks puuudub otsene vajadus. Detailsemaid plaane tehes otsustasin kööginurka lisada võimalusel ka pisikese külmiku. Kööginurga hubasemaks muutmiseks sai ruuminurk omale ka pisikese armsa akna.

Korstna kinnitamine maja välisseinale oli põnev, keerukas ja üle ootuste kallis. Sain kiirelt aru, et kaminahju enda hind on kogu küttelahenduse kõige väiksem kulu. Seda muidugi juhul, kui oled kokkuhoidlik nagu mina ja valid odavamate kaminate hulgast. Iga korstnatoru moodul, kinnitus, kate ja “põlv” oli paras väljaminek. Ja korsten sai minu majal üsna pikk, selle võrra oli vaja rohkem ka kinnitusi ja toestust. Samuti tulekindla materjali hind, millega täidetakse seina osa, kust korsten läbi läheb, oli kulukas, lisaks polnud seda kõige lihtsam kaubandusest leida. Siiski olen kindel, et meie puhul on kõige õigem lahendus just puukütte võimalus ja olgem ausad, mõnus kaminatuli annab ka interjöörile palju juurde. Hoonesse veeti ka elekter, mis võimaldab lisaks kasutada ka alternatiivse küttena elektriradiaatorit. Loomulikult on igapäevaseks kütteks elekter liiga kallis, kuid siiski on võimalus jätta radikas mingit temperatuuri hoidma, kui selleks vajadus peaks tekkima. Kontor on küll igast küljest soojustatud, kuid talvised krõbedad temperatuurid viivad tööruumi siiski kindasti päris jahedaks.

Välisuksele tegime väikse, kahe astmega trepi ja maja esifassaadi külge kinnitas Jimmy liikumisanduriga lambi, et pimedal ajal oleks mugav elumaja ja kontori vahel liikuda. Lambil on päikesepatareid, mis tagavad valgustuse toimimise ka ilma elektri olemasoluta.

Nagu teate, olen ka enne propageerinud, et kui midagi on vaja ära teha, pane tööle lühike tähtaeg ning seisan selle taga siiani. Seepärast otsustasime peale pikka hoone ehituse venimist, et 1.nov on see päev, kus maja peab olema valmis ja valmis ta tõesti olema saab. Hetkel on küll mitmed tööd veel pooleli, siseviimistlus on osaliselt vaja veel lõpetada, hoone sisustus on toredasti paigutatud elumaja tulevasse söögiruumi, hoonel on veel vaja teha mõningaid värviparandusi ning katuse alumise poole katted paigaldada.

Jagan hoone siseviimistluse lugu Sulle juba mõne nädala pärast ja ehk tuleb sel korral lisaks ka videotuur, mida juba kaua lubanud olen. Sulle aga soovin pealehakkamist, unistamist, alustamist ja julgust! Eelkõige julgust Elada!!!

Lugemiseni järgmises loos!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga