Jõulud Tõnu talus

Olgu käesoleva aasta jõulumõtteks “Parim jõulukingitus on perekond, kellega jõulurõõmu jagada” või “See on ainus aeg aastas, kus saad õnnelikult surnud puu all sokist kommi nosida”, selge on see, et seekordsed pühad on pea kõigile tulnud erinevad tavapärasest.

Kas see kõik on olnud aga kurvem ja halvem? Ma usun, et igaüks teab seda vastust enda südameis, kuid minu vaade käimasolevatele pühadele on päevadega muutunud. Ma olen väga suur jõulude inimene ning mõte sellest, et laua ääres ei istu suur hulk pereliikmeid, tegi mind mõne päeva eest siiralt kurvaks. Tundsin, et peale seda pikka ja keerulist aastat on hädavajalik viibida oma armsamate keskel, lastes endal nautida hetke, mis nii rahulik ja imeline. Meie perekonnas sel aastal nii ei läinud. Kuid, kui see aasta mulle midagi on õpetanud, siis on see kindlasti õppetund olla tänulik ja õnnelik.

Tõnu talu jõuluootus

Elus on kord juba nii seatud, et meie suured unistused ja kõrged sihid kipuvad varjutama tänase päeva rõõmu. Vaatamata kõigile kividele meie teel, on praegune olukorrast tingitud rahulik hetk vaid oma kõige lähedamaste seas andnud suurepärase võimaluse märgata tänast päeva. Märgata mis on oluline, märgata millised on võimalused ja olla tänulik. Ehk õppida midagi uut, alustada millegi ammu unistatuga ja jätta möödunud asjad seljataha.

Lõpuks on mul olnud aega iseenda jaoks

Minul on olnud nüüd aasta lõpus rohkem aega mõelda kodu ja looduse peale. Oma tegemistes, eelistustes ja disainimõtetes olen samuti pöördunud oluliselt rohkem loodusliku ja naturaalse poole. Sel aastal, esimest korda, tuli mul soov teha jõuludeks lauale mõni kaunistus või praktiline ese, mis tooks tuppa taluhõngu ja oleks päris minu nägu. Kui pea kuu tagasi minu isa hoovis paar vana puud maha võttis, tekkis mul idee sellest midagi lauale meisterdada. Palusin tal saagida maha võetud puutüve küljest mõned õhukesed rattad. Esialgu jäid nad kuuri kuivama, kuid viimase mõnulemise said puukettad teha köögis pliidi kohal.

Kettad pliidi kohal reas

Neljast tuppa toodud rattast jäi kasutuskõlblikuks kolm. Selgus, et kui puit liiga kiiresti kuivab, kipub pragu sisse lööma. Ja vahel võib see pragu olla nii suure iseloomuga, et puidust jääb järgi ainult mõni väike kuivanud pilbas. Aga õppetund seegi – ise tegemise juures üks oluline asi on alati võimalus koguda hulgaliselt uusi teadmiseid ning oskuseid. Peale kuivamist, päev enne jõululaupäeva, oli paras aeg puidukettad üle lihvida. Selle auväärse töö sai endale talu peremees, kes mõlemad pooled hoolega siledaks lihvis.

Minu vaimusilmas pidi nendest toredatest puiduketastest tekkima ilusad puitalused, kuhu oleks mõnus suvel ka juustuvaagen peale laduda, jõululauale tahtsin tekstuuri ja erinevaid tasapindu. Et puitaluseid käepärasemaks muuta ning neile iseloomu anda, ostsime poest kahele alusele käepidemed. Neid leidub kaubanduses küll igas toonis, suuruses ja hinnas, ehk igaühel on võimalik leida enda kodu interjööriga sobiv lahendus. Meie koju sobib hästi kontrasti andma matt must.

Puiduketaste kruviaugud tegime selliselt, et kruvipea läheks täielikult puidu sisse, nii ei jää need lauda kraapima, ega riiva silma, kui kruvi metallitoon disainiga kokku ei sobi. Enda jaoks sobiva lõpptulemuse tarbeks värvisin alused valgeks, kuid vastavalt soovile on neid võimalik peitsida, õlitada, toonida mistahes stiilis.

Tulemuseks väga lihtne, väheseid vahendeid nõudev, armas lauakate, mis on kasutatav ka kuumaalusena, sinna võib peale toetada lillepotti või voodisse viia hommikukohvi ja piruka. Minu meelest oleks see ka imearmas kingitus, mida saab vastavalt soovile kujundada.

Julgustan sindki mõtlema ning proovima olemasolevast midagi uut ja toredat teha, sest tegemise rõõm annab asjale juba vähemalt pool väärtust juurde.

Puitalus jõululaual

Aga kuidas siis Tõnu talu jõululaupäev möödus? Sel korral, vastupidiselt eelmisele, veetsime me imearmsa jõululõuna, koos kõigi traditsiooniliste jõuluroogadega, meie kodus, üsna väikeses pereringis. Aga siiski oli kõik ilus, rahulik ja südantsoojendav. Kuna rohkem, kui pooled meie pereliikmed pidasid jõulupühi turvaliselt oma kodus, otsustasime õhtul, peale suurt söömist, minna kõrvalmaakonda päkapikutiirule. Kuna ka neile olid päkapikud toonud meie kuuse alla kingitusi. Ja vaatamata sellele, et me ühise söögilaua taga sel aastal koos ei istunud, oli rõõmu ja jõulumeeleolu ka kingiüllatustes, mis pereliikmetele uste taha tekkisid.

Väga südantsoojendav oli see, et meie peres kingiti sel aastal päris palju sahvrikraami ja head veini. Pole paremat aastat kui praegune, et kinkida vajalikku, kriisivarude täiendamiseks. Ja oi kui mõnus on sahvrist haarata seda kõige paremat juustumoosi või lemmikuid maiuseid. Ma soovin südamest sulle imelist aasta lõppu!

Alles mõne päeva eest kuulsin, kuidas üks maailma kõige armsam inimene ütles, et teab nüüd, mida ma mõtlen selle all, kui ütlen, et soovid tuleb universumisse panna ja lasta neil täide minna. Nüüd vaadates tagasi aastale, on see olnud ka minu pere jaoks keeruline, vahel isegi veidi raske, kuid ma olen otsustanud olla rõõmus, õnnelik ja tänulik. Ma tunnen, et mul on kõik olemas, mida olen soovinud – kaasa arvates võimalused, teha teoks ka kõige suuremad unistused! Ja soovin Sinule sama!

Häid jõule sõbrad!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga