Brandoni maja

Kinnisvara omamiseks ei ole kunagi vale aega ja tegemist on kahtlemata hea investeeringuga. Ja seepärast muutus Rasmus Brandon (4a) üha enam murelikumaks, kui nägi meie krundil kerkimas hooneid, kuid ükski neist ei olnud mõeldud tema kinnivaraportfelli. Küll kõrgus emale kontrihoone, Saharale uhke suur kuut. Mida aeg edasi, seda häälekamalt noorperemees end väljendama hakkas, et ka temale on oma maja vaja ja ühel hetkel sa murdud, kui vaidluses 4 aastasele haledalt alla jääd. Niisiis ei olnud muud peale hakata, kui käised üles käärida ja paari päevaga taas üks kiire säästuehitus teha.

Noh, kui nüüd üdini aus olla, siis tuli käiste käärimise asemel hoopis toast kummikud ja jope haarata, kuna juhtus olema vihmane nädalavahetus. Ehitusplaan kujunes üsna tavapäraseks – tiir kaubaaluste vahel, kontorimaja ehituse ülejääkide sorteerimine, puitmaterjali üle lugemine ning ehitus võibki alata. Stiili poolest valis Rasmus omale ise A-frame majakese “nagu emme maja” stiilis ja otsustasime selle ehitada selliselt, et esikülg oleks majakesel lahti. Nii on mängumaja avar ja valge, hoovi poolt näha, millega noorperemees oma majakeses tegeleb ja soojemal suveööl on sellisele hoonele võimalik kerge vaevaga ette kinnitada sääsevõrk ning majast mõnus ööbimiskoht luua.

Plaan oli ehitada kiiresti, lihtsalt ja olemasolevate vahenditega, seetõttu on taaskord tegemist kaubaaluste meistriteosega. Majakese asukoha ja paigutuse lasteala nurgas valis härra majaomanik ise ja aluspinnaks asetasime neli suuremat alust, kuna just nii suur põhi tundus silma järgi suuruse poolest sobivat. Otsustasime hoone katuseküljed kummaltki poolt teha kuuest väiksemast kaubaalusest, mille enne maapinnal valmis ehitasime, teisisõnu omavahel ühendasime ning seejärel püsti tõstsime ning omavahel kinnitasime. Vihmaga ragisevaid seinu tõsta oli mõneti hirmutav, aga ehitusbrigaadil, st minul, Jimmyl ja Andrianil oli kriisiplaan paigas – kui midagi kuskilt järele annab või vihmaga libisema hakkab, siis sööstavad kõik eri suunda jooksu. Ja teadagi ei juhtu just siis midagi, kui evakuatsiooniplaan on 3x läbi mängitud, nii saime ka meie rahus noorhärra minivilla ilma suuremate tõrgeteta püsti.

Minu kontorihooneks organiseeritud akendest olid üle mõned kitsad isendid, mis imeliselt kõrvuti paigutades tagaseina sobisid. Nii sai väike mängumaja omale rohkelt valgust, suure osa seinamaterjalist ning stiilse välimuse. Ülejäänud tagaseina osa katsime fassaadilaudise jääkidega.

Katuseks oli parajasti üle kontorihoone katusematerjali, mida meeltesegaduses olime viisaka varuga soetanud. Sama materjali jagus ka koerakuudi katuseks ning nüüd on kujunenud juba lisahoonete stiil, mida ilmselt ka tulevikus krundil hoiame. Kuigi kirjatüki algul väitsin, et ehitasime ainult olemasolevast, siis tegelikkuses tegin siiski ühe kulutuse. Täpsemalt ostsin pisikese purgi valget puidupeitsi, et ruumis sees sellega puit katta. Nimelt ei olnud ma päris kindel, et meie olemasolev valge puiduvärvi varu on piisav, kuid tahtsin majakesele anda heledat sisu, et visuaalselt avarust juurde luua. Ja samas oli hea koht uue toote katsetamiseks, mis muuseas jättis minu hinnangul väga mõnusa lõpp-tulemuse, seega valget puidupeitsi võib meie kodus ka tulevikus kohata. Põranda ning katuse siseseinad katsime veel viimaste puidujääkidega, mis mängumajja hästi sobisid.

Kuna majake oli veidi kõrge, lisasime selle ette laia trepiastme. Liiga palju viimistlusele aega ega vahendeid kulutada ei soovinud, seetõttu kasutasime näiteks maja esise viimistluseks krundil olnud kive. Sama on tehtud ka kontorihoone terrassiga, see annab ka hoovile ühtset stiili. Meie ehituste kohustuslik osa, ehk pennipalgid tuli muidugi nähtavale jätta. Ja ainult seetõttu, et kõigis teistes hoonetes on seda tehtud.

Sisustuseks sai sel korral maha terrassivaip, paar kott-tooli, mänguasjad kastidesse ja seinal ilutseb imeilus puitraamiga lõuendil akrüülimaal, mille noorperemees ise valas. Minu meelest on tulemus väga Brandonilik, samas sobitub meie talu stiiliga, funktsionaalne ja mis peamine – omanikule meelepärane. Ehitus oli kiire, odav ja absoluutselt kõigile jõukohane. Hetkel arvan, et tegemist võib olla ühe kõige kergema lastemaja ehitusega.

Päikest siia sügisesse! Lugemiseni järgmises blogiloos!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga