Liiga paljud meist elavad hirmus, selle asemel, et elada enda unistuses.

Taas on möödunud terve sisutihe kuu ja juba on alanud esimese kvartali viimane kolmandik, mis nii uskumatul kombel sillutab teed juba kevadesse. Majast Koduks töömesilased on ära teinud nelja nädala jagu remonditegevusi, olukord on riigis läinud kriitiliseks ja siis veel kriitilisemaks, peetud on valentinipäeva ning EV103 pidustused – see tähendab loomulikult, et aeg on võtta hetk endale, avada eesmärkide plaanid, teha analüüs ja püstitada uued sihid. Seda kõike ikka selleks, et elada enda igapäeva teadlikumalt soovide ja rõõmu teekonnal.

Siinkohal tahaksin küsida, kuidas teil läinud on? Väga mõnus oleks neid teemasid arutada ja analüüse teha koos teiega, kuna sama palju, kui mulle meeldib see vabadus blogis enda mõtteid kirja panna, meeldiks mulle ka inspiratsiooni ammutada inimestelt enda ümber, eriti tunnen puudust just reaalsest suhtlusest, mis on kahtlemata üks minu jõuallikaid. Ehk peaksin tulevikus võtma grupi naisi endaga sellele teekonnale kaasa?

Minu eesmärkide blogilugudel on peamiselt kaks minu jaoks märgilist suunda – esiteks on see vahendiks mulle endale, mis aitab püsida rajal ja teiseks on see võimalus kirja panna kõik need südamel olevad teemad, mis iga pühapäevastesse postitustesse ei sobitu. Siinkohal tahan olla avatud ja aus ning kinnitada, et veebruar on olnud mulle pigem keeruline kuu. Keeruline igas mõttes – minus on pead tõstnud kahtlused, minu ümber on mitmeid inimsuhete keeriseid, mind mõjutab üldine maailmaolukord keskmisest rohkem, olen emotsionaalne ja eesmärkide täitmiseks pidin pingutama kindlasti enam, kui eelneval kuul. See ei tähenda muidugi, et aeg on eesmärkidele käega lüüa, vastupidi, aeg on teha järeldused, miks on ilmnenud keerulisemad olud ja neid teadlikult parandada. Me ise loome oma reaalsuse ning suuname energia, soovi korral saame seda teha lihtsalt endale soodsas suunas.

Kui ma mõtlen tagasi möödunud kuule ja kõrgendatud emotsioonidega olukordadele, siis neis on tugevalt üks läbiv teema – hirm. Hirm põhjustab meie eludes väga palju tegemisi ning tegemata jätmiseid. See on fenomenaalne, kuidas iga päev juhib meie elu korduvates olukordades miski, mida me ei näe, mida pole olemas, kuid siiski miski, millesse usume nii jäägitult.

Meie ajul on imeline võime hoida meid tegemast kõike, mis tundub ebaturvaline. See on evolutsiooniliselt välja kujunenud reaktsioon, hoidmaks meid elus. Kui meie alateadvus tunnetab mingis olukorras tundmatut faktorit, ütleb meie aju meile, et tegemist on ebaturvalise tegevusega, mistõttu oleme harjunud, et kõik uus ja tundmatu on hirmutav. Mis omakorda põhjustab liiga tihti meie otsuse muutust mitte ellu viia. See on kui nõiaring, millest on keeruline välja astuda. Nii kipume unistama ja soovima, kuid reaalseid samme tulemuse saavutamiseks siiski ette võtta ei julge. Fenomenaalne on selle juures asjaolu, et seda sama tarka aju saab teadlikult trikitada. Ehk suur osa hirmu põhjustest on saadud kogemusega, mis tähendab omakorda, et positiivse kogemuse saamisel muutub ka meie hoiak konkreetse tegevuse või olukorra suhtes. Seetõttu on võimalik praktiseerides ja kogemusi omandades üle saada näiteks esinemishirmust. Kui meis ei ole oskust hirmust hoolimata anda võimalust positiivsele kogemusele on võimalik alateadvusele infot ka õpetada. Unikaalselt on inimestel võime õppida läbi instruktsiooni – nii läbi kuuldud informatsiooni, kui ka kirjapildi. Nii näiteks lugedes silti, et aias on kuri koer, aktiveerib alateadvus hoovis koera märgates automaatselt alalhoiuinstinkti ja sunnib meid ettevaatlikusele.

Nii on võimalik teadlikult tegeleda hirmude ja kahtlustega, mis meie eesmärkide saavutamist piiravad. Väga palju olen näinud viimasel ajal inimestes hirmu muutuse ees. Tihti on see nii keeruline, et hirmuga tegelemise asemel, et muutus saaks toimuda, suudab inimene juba ennast veenda tuhandel eri moel, miks muudatuse tegemine päris kindlasti siiski vale otsus on. Energia tahab aga liikuda ja kui mõni takistus teel ostutub ületamatuks või ei täida meie eesmärke, on teekonnal vaja muutust. Kui me seda muutust liikumise võimaldamiseks ellu ei vii, jääme kinni olukorda, mis on keeruline, teeb meid õnnetuks ja peatab arengu. Sellegipoolest püüab alateadvus kinnitada, et turvaliselt õnnetu on parem kui hirmutavad uued võimalused. Ja sellise olukorra pikalt kestmisel on üha keerulisem muutuse jaoks tahet ning energiat leida.

Teine tugev hirmu põhjustaja on keskkond ja sotsiaalne surve, mis paneb meid pidevalt võrdlema end teistega ja muret tundma mida teised võivad arvata. Jah just “võivad arvata”, sest tegelikkuses väga paljudel juhtudel nad siiski ei arva midagi. Enese võrdlemine ja enesekindlus on üks pikem, sisukam teema, mida mõnel järgmisel korral lahkan eraldi, kuid täna veidi hirmust ebaõnnestuda ja eneses pettuda. Mina olen kahtlemata ka selle valdkonna musternäidis, ehk mulle meeldib, kui asjad on minu kontrolli all ning mul on ääretult keeruline, kui ma olen endale seadnud kõrged ootused ja ma neid ootuseid ei täida. See põhjustab liiga tihti olukorra, kus ma jätan sootuks proovimata, või loobun, kuna ei soovi tunda kibedat eneses pettumist. Olgu öeldud, et hiljem analüüsides ma näen selgelt, et seatud ootused olid ebaratsionaalselt kõrged või kinnisidee pettumusest ei ole põhjendatud. Esiteks olen nüüd kahel kuul püüdnud teadlikult enda hirmudele vastu seista, panna end ebamugavatesse olukordadesse ning saanud edukalt teada, et enamik juhtudel on hirmust hoolimata turvatsoonist väljatulek andnud mulle positiivse vastukaja. Teiseks olen tundnud, et eeldatud pettumus on enamik juhtudel põhjendamatu, kuna ebaõnnestumisele või tulemuse muutusele ei järgne ühtegi negatiivset tagajärge, vastupidi, on võimalik, et leiad tuge ja tunnustust ootamatul viisil, mis kokkuvõttes teenib hoopis ehk mõnd teist eesmärki. Ja kolmandaks olen selgelt aru saanud, et on mingid soovid ja tegevused, mida ma järjepanu edasi lükkan ning tegemata jätmistele jaburalt veenvaid põhjuseid leian, ehk mõni tegevus on ebaratsionaalselt hirmutav. Kas võtame eesmärgiks sel kuul ka need hirmud ületada?

Märtsi suuremad eesmärgid on seotud minu jaoks nendesamade hirmude ületamisega, sellega käsikäes ka vaimse- ja emotsionaalse tervisega tegelemisega. Oluline on märgata, kui rutiin vajab muutust ja seetõttu oleme otsustanud ka remondilainel teha pausi, kuna vajame hetkeks võimalust aeg maha võtta.

Vannitoa remondi lõpp tuleb siiski ära teha, kuid peale selle lubame endale selleks kuus puhkust, meeldivaid tegevusi, aega kõigele mida soovime, kuid mille jaoks seni aega on nappinud. See annab minule võimaluse jagada blogis lisaks remonisisule ka muid teemasid ja keskenduda rohkem loovatele tegevustele. Näiteks olen enda jaoks avastanud mandalate maalimise, mis on terve elu olnud nii kaugel minu mugavusstoonist, kuid mis millegi jaoks on hetkel kindlasti vajalik.

Soovin väga, et eelmisest kuust kannaksid sa endas edasi ka teadmist ja uskumust, et sa oled piisav. Just sellisena nagu sa täna oled! Sul ei ole vaja tõestada maailmale enda olemasolu vajalikkust, sul on voli liikuda unistuste suunas, sest sa oled seda väärt! Kui vähemalt keegi teist on saanud siit positiivset julgustust ja eneseusku, on minu vahel ehk veidi liiga julged ja ausad väljaütlemised siin eesmärki täitnud.

Aga positiivsel toonil jätkates, lubasin igal kuul siia avada midagi ka oma vision board`ist ja kuna möödus just armastusekuu on paslik jagada unistust imelistest maalähedastest pulmadest siin Tõnu talu hoovil, väga loodan, et esimene selline pidupäev on just minu ja Jimmy jaoks.

Mõni teist teab, päris kõik kindlasti mitte, et tegelikult oleme juba pea viis aastat ametlikult abielus olnud, kuid pulmapidu pole meil kunagi olnud. Nüüd, viis aastat hiljem, tundub, et sobime ja võib selle peo ikka ära pidada küll. Tegelikult oli algusest peale meil arusaam, et abiellumine ja pulmad ei pea olema koos ühes hetkes. Nii jagub ootust kauemaks ning põhjust tähistada on ometi ju aastate kaupa. Soovime ilusat, lõbusat, lihtsat, kuid täis rõõmu ja armastust, pidupäeva. Võimalust jagada seda enda sõprade ja lähedastega nii, et see oleks meie nägu päev, kuid kannaks ühist imelist energiat. Ja loomulikult oleks eriti imeline, kui selliseid olulisi pidupäevi meie taluhoov tulevikus veel näeks. Armastus on jagamiseks.

Soovin Sulle julgust, avatust ja armastust. Olen siiralt tänulik teist igaühe eest.

Pea meeles – vaprad ei ole need, kellel hirmu ei ole. Vaprad on need, kellel on hirm, aga leiavad sellegipoolest võimaluse soovid teoks teha!

One thought on “#3 EESMÄRGID 2021

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga